Meie teine koolikell valmis pühapäeva, 9. novembri õhtul. Erinevalt esimesest lõime me seekord ainult ühe kella, kuid proovisime läheneda sellele mõeldes veelgi enam tulevikule. Nimelt kasutasime teoses uut muusikastiili garage, mis sobiks ka aastal 2050 koolikellaks.
Viimased nädalad on läinud linnutiivul komponeerides ja arutledes erinevate koolikella variantide üle. Täna anname tööle veel viimast lihvi.
Tööprotsess algas ajurünnakuga, kus kõik liikmed pidid välja mõtlema 48 tunni jooksul algelise koolikella, et valida välja parim ja täiustada seda. Kui olime selle õige kella välja valinud, lisasime kellale veel lõpukella ning tegime selle teadlikult sarnase esimesega. Paljude koosolekute tulemusena tekkis selline tööjaotus, et Algis tegeles koolikellade masterdamise ja arendamisega ning Elise arengumapi viimistlusega. Pärast maakondlikku vooru ning žürii tagasisidet, leidsime, et võiks luua veel ühe koolikella. Kogu töö saime valmis 9. novembri hilisõhtul. Koostöö Koostöö sujus ilma suuremate erimeelsusteta. Algselt oli meie tiimis 3 liiget, kuid rohkete kohustuste tõttu pidi üks liige kahjuks tiimist lahkuma. Suhtlesime liikmetega nii Skype’i kui ka e-maili teel. Samuti toimusid kindlatel aegadel koosolekud, mis olid ka enamasti mingite tööde tähtaegadeks. Tähtaegadest pidasime alati kinni, olgugi et loometööd on raske ajastada (sest ideid ei pruugi nii kiiresti tulla). Samuti tegime koostööd ka kaasõpilastega, kellelt küsisime nõu koolikella loomisel (küsimuseks oli milline peaks välja nägema parim koolikell). Vastuseks saime enamasti, et tegu võiks olla rahuliku ja rõõmsameelse kellaga. Samuti sujus koostöö juhendajaga väga edukalt. Kui tööprotsessis tekkis küsimusi, saime alati juhendaja poole oma murega pöörduda. Uued teadmised Mõlemad tiimi liikmed tegelevad aktiivselt muusikaga ning tänu sellele polnud muusikapala loomine meile midagi täiesti uut. Siiski polnud kumbki liikmetest loonud koolikella ning selle jaoks tuli teha eeltööd ning uurida erinevaid koolikellasid. Kuna lõime tööprotsessi käigus koguni kaks võimalikult erinevat koolikella saime kindlasti kogemuse võrra targemaks. Samuti õppisime kasutama digitaalset arengumappi. Arengumapi tegime blogi stiilis, et oleks aru saada, kunas mingi koosolek või tähtaja määramine aset leidis. Projektist õppisime kõige rohkem seda, kuidas üksteist tagant tõugata, tähtaegadest kinni pidada ning kuidas teha omavahel võimalikult efektiivset koostööd. Konkursitöö Konkursitööks valisime koolikella tegemise. Meie arvates on koolikell oluline ja seda näiteks õpetajale märguandeks, kes lõpetab ja alustab tundi. Paljudel koolidel pole oma koolikella ning meie soovisime luua sellise kella, mis sobiks võimalikult paljudele. Samuti on eesmärgiks pakkuda meie kelli mõnele koolile. Kellad püüdsime teha võimalikult rõõmsameelsed ning rahulikud. Samuti pole meie loodud kellad kuigi pikad ning arvasime, et neid võib korrata 2-3 korda järjest. Samuti tegelesime kogu protsessi ajal olemasolevate kellade masterdamisega, et teosed võimalikult kvaliteetsed oleksid. Meie kella teeb innovaatiliseks see, et oleme arvestanud paljude õpilaste arvamusega kella loomisel ning oleme toonud ühte kella sisse ka uudse muusikastiili UK garage. IKT kasutamine Projekti käigus kasutasime heliloominguks programmi Ableton Live 9, mida oleme ka varem muusikaloomel kasutanud. Kuigi programm oli meile tuttav, avastasime programmis uusi asju, millega saime koolikellasid täiustada. Lisaks Ableton Live 9’le kasutasime ka paralleelselt midiklaverit, millega saime algelise muusikapala arvutisse mängida. 20. oktoobril saime taas kokku ning arutasime läbi soovitused, mida žürii oli meie esitluse tulemusena andnud. Täiustasime blogi mõne olulise detailiga, arvestades žürii mõtteid.
Otsustasime luua lisaks olemasolevatele kelladele eelkella, mis valmistaks õpilasi ette eelseisvaks tunniks. Samuti on eesmärgiks komponeerida veel üks paar koolikelli koos eelkellaga. Tööd jätkub! Enne 11. oktoobri esitlust Poska gümnaasiumis otsustasime neljakesi, et jätkame kolmekesi, Rossita. Suuresti on see konkureeriva koostöö tulemus, kus prevaleerima jäi Algise ja Elise koostöö. Samas jätkavad kõik sõpradena. Pealtnäha karmi otsuse pidime vastu võtma pigem selleks, et vältida n-ö halli tsooni ja Ross saaks täielikult teistele töödele-tegemistele keskenduda.
Mida oleme senise protsessi käigus õppinud/mis oli uut?
Tagasivaade
Eesmärgid
Pikk ja väsitav õhtu seljataga, aga valmis ta sai! Meie oma koolikell. Kogu tööprotsess kestis mitu-mitu päeva. Kõigepealt tuli leida mõtteid, samas ei hakanud tuulama koheselt internetiavarustes, sest tahtsime luua midagi täiesti "oma", ilma, et võtaks teistelt geeniustelt nende mõtteid. Kui mõtealged olid loodud, tuli need kirja panna, seda tegime Ableton Live 9 programmi abil. Olgugi et kellahelinad pole kuigi pikad, läks lisaks idee leidmisele ka vormistuse ja viimistlusega palju aega. Lõpptulemusega jäime rahule :) Esimene pool kutsub tundi, teine vahetundi. Üks "kell" võiks korduda kaks või kolm korda.
Kui mõtted on otsas, saab heast vanast "Koolikellast" inspiratsiooni ammutada. :)
Esmaspäeval, 6. oktoobril toimus uus koosolemine. Siiamaani oleme valmis saanud ühe koolikella ning täna õhtuks proovime luua ka teise, sama särava meistriteose. Edasise töö jagasime selliselt, et ja Algis tegelevad koolikellaga ning Elise tööks on kogu protsessi kirjapanek. Muusikaloomel otsustasime kasutada programmi Ableton Live 9, sest olime selle programmiga enamik juba varem tuttavad ja töö sujus sellega kiiresti. Samuti oli kasutusel Midi-klaviatuur. Aega jääb järjest vähemaks.. Tööprotsess käib hoogsalt! Kuidas antud programmi kasutada? Vaata juhendit.
Reedel, 3. oktoobril saime kokku ning arutasime läbi oma koolikella algsed variandid. Valisime välja ühe variandi, mille kallal tööd jätkata. Koosolek kestis veidi üle tunni ning lõpuks jõudsime ühise otsuseni, et võiks teha 2 erinevat kella: 1, mis juhatab tundi sisse ning teine, mis lõpetab tunni. Samuti leidsime, et kell ei tohiks olla liiga pikk, vaid pigem lühike ja lööv.
Koosoleku eel uurisime teistelt kaasõpilastelt milline võiks olla parim koolikell ning panime õpilaste arvamusest kokku tuumiku, millele tugineda koolikella loomisel. Järgmiseks kohtumiseks määrasime 6. oktoobri. Eesmärgiks on selleks ajaks kõik eeskujulikult valmis saada. |